Kärdla, Hiiumaa
Projekteerija: Flux Projekt OÜ
Autorid: Indrek Laos, Andreas Kivi
Väljaku pind: 23 380 m²
Võistlustöö: 2015
KONTSEPTSIOON
Rahvasuu pajatab, et kord jõudnud hiidvägilane Leiger paika, kus vesi maast välja keenud, võtnud siis looduskaunis kohas einet ning joonud puhast allikavett peale. Peale kosutavat einet heitud vägilane leiba luusse laskma kuid ärganud peatselt hakkide valju kisa peale ülesse. Linnud käristanud: „kärdi, kärdi, kärdi“. Sellest saanud koht oma nime.
Kärdla linnaline areng on otsestelt seotud Hiiu-Kärdla Kalevivabriku, omaaegse Eestimaa kubermangu ühe tähtsaima tööstusettevõtte asutamisega. Kalevivabrik asutati 1829 a. parun Unger-Sternbergi poolt Hiiumaa kirderannikule Nuutri jõe kaldale. Vabrikuga üheaegselt rajati kolm paralleelset vabrikusse suunduvat teed: keskmine sirge Suurmaantee (praegu Vabaduse), ühele poole sellest Rookopli ja teisele poole Altmaantee (praegu Pikk). Seoses sadama ehitamisega 1849 a tekkis tehast sadamaga ühendav Sadama tänav. Põhiliselt nende tänavate ümber hakkski kujunema Kärdla töölisasula. 1844 a alustati uue direktori Robert Ungern-Sternbergi algatusel Kärdla töölislinnaku rajamisega Inglismaa töölisasulate eeskujul. Vabrik hävitati 1941 a oktoobris taanduvate vene vägede poolt.
Linna administratiivne ja kaubanduslik keskus asub vana Turuväljaku piirkonnas. Keskväljakul domineerivad teenindus- ja kaubandusettevõtted, kultuurirajatised, administratiivhooned, hooajaline turg. Uushoonestusena on väljaku lääneserva kavandatud kolmekorruseline kortermaja äripindadega tänava korruse tasandil. Elamisfunktsiooni toomine linnaväljaku äärde aitaks luua kasutusaktiivsust ka siis kui tööpäev on lõppenud ja ärid suletud. Tuled akendes on märgiks saabujatele, et linn elab. Heakorrastatud keskkond soodustab ettevõtluse arengut, muudab keskväljaku elanikele ja turistidele atraktiivsemaks.
LINNAEHITUSLIK SITUATSIOON
Keskväljak on Kärdla funktsionaalne kese, linna läbivate peamiste liikumissuundade ristumiskoht. Euroopalikus linnas on linnaväljak linnaelu lahutamatu koostisosa. See on sotsiaalne kohtumispaik kus linna vaimsus kiirgab ülejäänud linnaosadesse. Väljak ei ole inimeste jaoks ainult liiklussõlm vaid midagi enamat. Enamustes hästi toimivates linnakeskustes võib märgata avaliku ruumi sidumist liiklussõlmega. Hea ligipääsetavus loov võimaluse tõmbekeskuse tekkeks.
Ala kaubamaja ja tuletõrjedepoo vahel muudetakse kohalikuks tõmbekeskuseks parandades jalakäijate ligipääsetavust, luues ala läbivaid jalgrattateid, heakorrastatud linnaruumi ning rohealasid. Uus väljak teeb sellest kohast hea keskkonna ettevõtetele julgustades kohvikute, kohtumispaikade ja iduettevõtete teket.
Linnaruumi saab kasutada erinevate tänavaspordialade harrastamiseks või erinevateks festivalideks. Siin leiavad koha tänavale valguvate restoranide terrassid ja minikohvikud.
VÄLJAKU LAHENDUS
Liikluskorralduse muudatus
Suurima muudatusena on rekonstrueeritaval väljakul kavandatud liiklusala oluline vähendamine. Väljakut läbiv liikluskorraldus lahendatakse ringliiklusega ristmikuna. Liiklusring võimaldab rajatavat liiklussõlme kasutada kohaliku sisse- ja väljasõidulahendusena, teostada kõiki vajalikke manöövreid erinevalt tavalisest ristmikust, mis juhib liiklusvoo ümbritsevatele tänavatele ega võimalda sooritada kohest tagasipööret. Tekkiv linnaruumiline epitsenter võimendab kohaidentiteedi teket. Liiklusring on arenenud liikluskorraga riikides muutunud üheks enam eelistatumaks alternatiiviks foorijuhitud või eesõigusristmikele. Lahendus on efektiivne ja ohutu sest sõidukid on sunnitud aeglasemalt liikuma.
Seoses uue kultuurikeskuse rajamisega nähakse ette ajaloolise Allika tn ühendustee taastamine mis võimaldab seda ühtlasi kasutada möödasõiduteena kui keskväljak on pidustuste tõttu autoliiklusele suletud.
Kergliikluse eelistamine
Kärdla on mugav linn kõndimiseks ning jalgrattaga liikumiseks. Lühikesed vahemaad oluliste punktide vahel soodustavad kergliiklusvõrgustiku arendamist. Hetkel on suurimaks probleemiks kõnniteede ja rattateede puudumine.
Lahenduseks on kergliiklusteede ning olemasolevate sõiduteede baasil ühisliiklusega tänavavõrgustiku kujundamine, kus jalakäijatel ja rattaga liiklejatel on antud eelisõigused. Väljakule on kavandatud Ringtee-Sadama suunaline jalakäijate kulgemise ala. Jalgratastele turvaliste parkimisvõimaluste loomiseks rajatakse väljakule sõõrja asetusega parkimisraamid. Rattahoiu kohtade eksponeerimine linnaruumis populariseerib rattasõitu ning julgustab inimesi seda liiklemismoodust aktiivsemalt kasutama.
Linnaliku aktiivsuse tõstmine
Tänases olukorras kaob aktiivne elu väljakult koos tööaja lõppemise ja äride sulgemisega. Suurimaks miinuseks on väljakul puuduv elumajadega hoonestatud aktiivne tänavafront. Väljaku kõige domineerivam funktsioon on parkimine. Ka olemasolevad äripinnad on oma olemuselt pigem suletud mahtudega ning ümbritseva linnaruumiga ei suhtle.
Kavandataval väljakul on kolm tõmbekeskust mis on markeeritud pingutatud purjeriidest varikatustega. Turismi infopunkt tõmbab tähelepanu kohe platsile sisenedes paiknedes vahetult endise pritsumaja läheduses kavandatava turuhoone ees. Suurem hüpar märgistab väljaku keskust ning on seotud väljaku idapoolsete äride ja ühiskondlike hoonete ette kavandatava ajas muutuva aktiivse tsooniga. Tsoon toetab erinevaid ajaviite ja ühiskondlikke loometegevusi - spordiüritus, kontsert, sügislaat, jääskulptuuride festival või paraad.
Kolmas vaba lava funktsioonis tõmbekeskus on kavandatud perspektiivelt rajatava kultuurimaja esisele väljakule.
Uushoonestus
Väljaku olemasolev hoonestus on kaootilise iseloomuga. Monofunksionaalne keskkond ei soodusta piirkonna aktiivet ööpäevaringset kasutamist.
ÄRI- JA ELUHOONE / HOTELL
Väljaku elukeskkonna aktiveerimiseks on selle lääneserva kavandatud kolmekorruselise hoonemahuna segafunktsiooniga äri-kortermaja-hotelli rajamine. Hoone rajamiseks vähendatakse väljakuga külgnevas lõigus Liivaoja ehituskeelu vööndit 10,0 meetrini. Hoone esimesel korrusel paiknevad äripinnad ja hotelli fuajee, nende kohal eluruumid. Tuled akendes lisavad pimedal ajal turvatunnet, esimese korruse äripinnad tekitavad linnaliseks aktiivsuseks vajaliku kontaktsooni.
TURUHOONE
Turuhoone rajatakse olemasoleva turuväljaku kohale. Kergkonstruktsioonis ühekorruseline hoonemaht piiratakse pakettklaasist fassaadiga tagades atraktiivse visuaalse seose väljakuga. Avaras ruumis paikneb 10 korrapärase paigutusega 6,0x6,0m müügipunkti. Suvisel perioodil laieneb turu funktsioon ka turuhoone esisele väljakule.
KULTUURIMAJA
Uue kultuurimaja rajamine on kavandatud vana hoone asemele. 1960 aastal valminud hoone algne ehitusmaht on hilisemate juurdeehitustega moonutatud ning selle ruumiprogramm ei vasta enam tänapäevastele vajadustele. Olemasoleva hoone lammutamine võimaldab ajaloolise Allika tn ühenduse taastamise. Uus kahekorruseline hoonemaht on kavandatud Allika tn äärde, hoone väljaku poolne külg on kujundatud astmeliselt tõusva trepistikuna, mis moodustab väljakuga seotud avaliku linnaruumi osa.
Haljastus ja heakord
Kärdla linn on kujunenud Hiiumaa kirderannikule seda läbiva Nuutri jõe ning Kammioja ja Liivaoja kallastele. Linna lääneosa on rikas arvukate arteesiallikate poolest. Arteesiavetest küllastunud ojade kallastel domineerivad kõrghaljastusena sanglepad, koduõuedes hoolitsetud hekid.
VÄLJAK
Väljak kaetakse kogu rajatava jalakäijate ala ulatuses betoonist kõnniteeplaatidega 500x200x80mm. Kujundused kasutatakse lihtsat kahevärvilist põrandavaiba motiivi. Katendi suund markeerib väljakul erineva funktsiooniga piiritletud alasid.
Autoteed markeeritakse asfaltkattega uputatud betoonist äärekivide vahel.
Haljastuselemendina paiknevad üksikpuudena rattahoiu pinkide keskele paigutatud sangleppad Alnus glutinosa. Puude võrad on altpoolt valgustatud platsi pinda süvistatud valgustitega.
Purskkaevu näol on tegemist seitsme joaga kinnise süsteemiga veeatraktsiooniga. Joad paiknevad platsi tasapinda süvendatud lohus. Süsteem on aktiivne turismihooajal juuni kuust kuni augustini. Talvel paikneb samas kohas linna jõulukuusk. Atraktsioon on valgustatud platsi tasapinda süvistatud valgustitega.
Väljaku üldvalgustus on lahendatud tuulegeneraatorite jõul töötavate LED-lampidega 10,0 m mastidel. Lisaks markeerib väljaku aktiivsemat idaservalist liikumist valgustite rida 4,0 m kõrgustel postidel.
ALLEE
Väljakut pikisuunas läbiva sõidutee lääneservas uuendatakse olemasolev vahtraallee. Uued puud istutatakse 4,0 m kõrgustena. Kitsaspüramiidse kujuga Harilik vaher Acer platanoides ’Columnaris’ sobib hästi linnapuuks ning toob väljakule sügisvärvidega elevust.
ARTEESIA AED, LIIKLUSRING
Kärdla aedlinn on tuntud oma korrastatud aedade ja pügatud hekkide poolest. Väljaku idaservas kujundatakse hekkidega korrastatud pargina Arteesia aed. Aed kujundatakse ca 1,2m kõrguste hekkidega puhkealadeks. Hekke hooldatakse korrapärase pügamisega. Hekkide vaheline ala kaetakse püsikutega puukoorepuruga multšitud pinnasel.
Jalgteed pinnatakse teraslindiga piiratud hallist graniitkivi sõelmetest katendiga.
Haljastuses kasutatakse puudena Sangleppa, püsikutena erinevaid hekipõõsad, Pargiroosi, Enelat, Sirelit, Ebajasmiini ning üksikuid pilti elavdavaid suvikud.
Arteesia aeda on ette nähtud rajada arteesiakaevuga tiik. Loodusliku arteesiaveega purskkaev koosneb nelja kaskaadina langevast joast mis suubub 6,0 m läbimõõduga, madala betoonservaga ümbritsetud tiiki. Arteesiakaevust voolav vesi paisutatakse tiigis kõnnitee tasapinnani, ülevool juhitakse Kraavi tänava servas kulgevasse ojasse. Tiik on valgustatud seest poolt veekindlate basseiniprožektoritega ning haljastatud erinevate kõrreliste ja veetaimedaga: paju, hundinui.
VIIDAD
Orienteerumist lihtsustab ühtse märgistusega selge võrgustik. Linnas orienteerumist lihtsustavad viidad koondatakse kergliiklusteede trassidele. Kogu viidastiku kujundus lahendatakse Cor-Ten terasest metalllehtedest ühtse laserlõikelise kirjašriftiga SWISS721 Cn BT.
PINDADE, VÄIKEVORMIDE JA UUSEHITUSE LOETELU
PINNAD
Betoonkivi sillutis 16 612 m²
Unikivi sillutis 535 m²
Asfalt 3 245 m²
Graniitsõelmed 616 m²
Haljastatud pind 2 372 m²
Pinnad kokku 23 380 m²
UUSHOONESTUS
Äri- ja eluhoone
Korruselisus: 3
Ehitisealune pind: 1160 m²
Brutopind: 3480 m²
Turuhoone
Korruselisus: 1
Ehitisealune pind: 2445 m²
Brutopind: 2445 m²
Kultuurimaja
Korruselisus: 2
Ehitisealune pind: 1925 m²
Brutopind: 3650 m²
VÄIKEOBJEKTID
Arteesia kaev, tiik r-3,0 m
Purskkaev h-1,4 m
Kiosk 26 m²
Varikatus 324 m²
Infotulp (2tk) 70 m²